Müüa elamumaa Riguldi-Dirhami maantee ääres, Roosta liivarannast mööda asfaltkattega teed ca 3,5 km kaugusel, linnulennult mereni 260 m.
Okka 3 kinnistul lubatud hoonete arv 3, kõrgus 8.0 m, lubatd ehitusalune pindala 250 m2, lubatud hoonestusala pindala 371 m2.
Elektriliitumine võimalik, võrguühendus: 3x25A,0,4kV, liitumine ampripõhine (320,53 A).

Okka planeeringuala on detailplaneeringuga jagatud kaheksaks iseseisvaks väikeelamumaa sihtotstarbega krundiks.
Planeeringuala esimene kinnistu Okka vkt 3 on suures osas kaetud tiheda ja mitmekesisuse seisukohast väheväärtusliku kadastiku ja muu puittaimestikuga, kuid mis on asukohana kõrgem kui edasi mere poole liikudes kus maapind muutub madalamaks, niiskemaks ja taimekoosluselt hõredamaks.

Kehtiva üldplaneeringu põhjal ei ole kinnistu ehituskeeluvööndist väljapoole jääval osal ehitamist, sihtotstarbe muutmist, kinnistu jagamist või elamumaa sihtotstarbe määramist keelatud.
Uute maaüksuste piiride, suuruste ja hoonestusalade asukoha määramisel on lähtutud muuhulgas järgnevast:
- hoonestusala suuruse ja asukoha valikul on arvestatud hajaasustuse põhimõtetega ehk hoonestusalade omavaheline kaugus min. 50 m;
- hoonestusalad on planeeritud kinnistu piiridest vähemalt 5 m kaugusele; - planeeritud elamukruntide suurus vähemalt 5000 m2;
- on üritatud tagada planeeritud kruntidele otstarbekas, terviklik ja kasutusvõimalusi võimalikult vähe piirav kuju, arvestades samas planeeritava kinnistu olemasoleva kuju ja piiriga ning juba rajatud hoonete ja juurdepääsudega;
- säilitada võimalikult palju ala looduslikkust, kasutades ära juba rajatud või endisi juurdepääsuteid.

Olulisemad arhitektuurinõuded:
Planeeritavatele elamukruntidele rajatavad hooned projekteerida sarnase arhitektuurilise lahendusega ja omavahel kokkusobivalt, lähtuda tuleks konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist ja juba rajatud saun-suvilatest planeeringualal. Ehitusmaterjalidest tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, metall, roog jne.). Mittesoovitatavad on tehismaterjalid (plastvoodrid, plastaknad jne.). Vältida tuleks väga erksaid, läikivaid või väga silmapaistvaid värve ja detaile. Katusekatteks võiks olla mitteläikiv plekk, kivi või muu materjal. Lubatud on viilkatused kaldenurgaga
35-45 kraadi. Lubatud korruselisus elamul või suvilal 1,5 (põhikorrus+katusekorrus) ja võimalikel kõrvalhoonetel 1,0. Kõrvalhoonete kõrgus peaks jääma väiksemaks, kui on põhihoonetel.
Merepoolsel alal asuvate elamute või suvilate puhta põranda pind on soovitav tõsta vähemalt 2,2 meetrini merepinnast ja hoonete vundamendid on soovitav rajada postidele või tuulutusavadega.
Ehitusprojekti koostamiseks võib kohalik omavalitsus kehtestada ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused

Krundi (kinnistu) nr. 3 riigimaanteega piirnevale osale m laiune reservservituut võimalike kommunikatsioonide (õhuliinid,
allmaakommunikatsioonid) paigutamiseks. Nimetatud servituut on märgitud ka detailplaneeringu põhijoonisele (joonisele 2).
Planeeringualale juurdepääsuks kasutatakse juba olemasolevat mahasõitu 16 127 Riguldi-Dirhami maantee Riguldi-Sipsiku lõigult (katastriüksuselt 52001:001:0078).
Juurdepääsude ja riigimaanteega külgneva ala planeerimisel on arvestatud kooskõlastamise tingimusi j
Juurdepääsu võimaluste tagamiseks (sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks) on seatud servituudid järgnevalt:
1. kinnistule nr. 3 - kõigi teiste planeeritud kinnistute kasuks 24 m pikkuselt;
2. lisaks kinnistule nr. 3 kinnistu nr. 4 kasuks 112 m pikkuselt;
3. lisaks kinnistule nr. 3 Kalda kinnistu kasuks 24 m pikkuselt; läbivale teeosale on seatud servituudid naaberkruntidele.
4. kinnistule nr.3 - riigimaanteega piirnevale osale on jäetud 12 m laiune reservservituut võimalike kommunikatsioonide (õhuliinid, allmaakommunikatsioonid) paigutamiseks. uid kellega või kelle kasusks (vastav selgitus teedevalitsuse tingimustes puudub), see selgub hiljem ja vormistatakse hilisema kokkuleppega.

Veevarustus on kavandatud iga elamukrundi jaoks eraldi puurkaevuga.
Reovee käitlemine (kanalisatsioon) on ette nähtud rajada individuaalsete kogumiskaevude (mahutite) põhjal. Kogumiskaevu valikul tuleb eelistada selleks ette nähtud tüüpseid mahuteid. Paigaldatav kogumismahuti peab olema selliselt suletav, et reovesi sellest välja ei pääseks ning et ka pinnase- ega merevesi sinna sisse ei pääseks.

Haapsallu 30 km, Tallinn 95 km, Pärnu 130 km. Roosta avalik randa ca 3,5 km, Dirhami jäävaba sadam ca 6 km.

Müüa elamumaa Riguldi-Dirhami maantee ääres, Roosta liivarannast mööda asfaltkattega teed ca 3,5 km kaugusel, linnulennult mereni 260 m.
Okka 3 kinnistul lubatud hoonete arv 3, kõrgus 8.0 m, lubatd ehitusalune pindala 250 m2, lubatud hoonestusala pindala 371 m2.
Elektriliitumine võimalik, võrguühendus: 3x25A,0,4kV, liitumine ampripõhine (320,53 A).

Okka planeeringuala on detailplaneeringuga jagatud kaheksaks iseseisvaks väikeelamumaa sihtotstarbega krundiks.
Planeeringuala esimene kinnistu Okka vkt 3 on suures osas kaetud tiheda ja mitmekesisuse seisukohast väheväärtusliku kadastiku ja muu puittaimestikuga, kuid mis on asukohana kõrgem kui edasi mere poole liikudes kus maapind muutub madalamaks, niiskemaks ja taimekoosluselt hõredamaks.

Kehtiva üldplaneeringu põhjal ei ole kinnistu ehituskeeluvööndist väljapoole jääval osal ehitamist, sihtotstarbe muutmist, kinnistu jagamist või elamumaa sihtotstarbe määramist keelatud.
Uute maaüksuste piiride, suuruste ja hoonestusalade asukoha määramisel on lähtutud muuhulgas järgnevast:
- hoonestusala suuruse ja asukoha valikul on arvestatud hajaasustuse põhimõtetega ehk hoonestusalade omavaheline kaugus min. 50 m;
- hoonestusalad on planeeritud kinnistu piiridest vähemalt 5 m kaugusele; - planeeritud elamukruntide suurus vähemalt 5000 m2;
- on üritatud tagada planeeritud kruntidele otstarbekas, terviklik ja kasutusvõimalusi võimalikult vähe piirav kuju, arvestades samas planeeritava kinnistu olemasoleva kuju ja piiriga ning juba rajatud hoonete ja juurdepääsudega;
- säilitada võimalikult palju ala looduslikkust, kasutades ära juba rajatud või endisi juurdepääsuteid.

Olulisemad arhitektuurinõuded:
Planeeritavatele elamukruntidele rajatavad hooned projekteerida sarnase arhitektuurilise lahendusega ja omavahel kokkusobivalt, lähtuda tuleks konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist ja juba rajatud saun-suvilatest planeeringualal. Ehitusmaterjalidest tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, metall, roog jne.). Mittesoovitatavad on tehismaterjalid (plastvoodrid, plastaknad jne.). Vältida tuleks väga erksaid, läikivaid või väga silmapaistvaid värve ja detaile. Katusekatteks võiks olla mitteläikiv plekk, kivi või muu materjal. Lubatud on viilkatused kaldenurgaga
35-45 kraadi. Lubatud korruselisus elamul või suvilal 1,5 (põhikorrus+katusekorrus) ja võimalikel kõrvalhoonetel 1,0. Kõrvalhoonete kõrgus peaks jääma väiksemaks, kui on põhihoonetel.
Merepoolsel alal asuvate elamute või suvilate puhta põranda pind on soovitav tõsta vähemalt 2,2 meetrini merepinnast ja hoonete vundamendid on soovitav rajada postidele või tuulutusavadega.
Ehitusprojekti koostamiseks võib kohalik omavalitsus kehtestada ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused

Krundi (kinnistu) nr. 3 riigimaanteega piirnevale osale m laiune reservservituut võimalike kommunikatsioonide (õhuliinid,
allmaakommunikatsioonid) paigutamiseks. Nimetatud servituut on märgitud ka detailplaneeringu põhijoonisele (joonisele 2).
Planeeringualale juurdepääsuks kasutatakse juba olemasolevat mahasõitu 16 127 Riguldi-Dirhami maantee Riguldi-Sipsiku lõigult (katastriüksuselt 52001:001:0078).
Juurdepääsude ja riigimaanteega külgneva ala planeerimisel on arvestatud kooskõlastamise tingimusi j
Juurdepääsu võimaluste tagamiseks (sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks) on seatud servituudid järgnevalt:
1. kinnistule nr. 3 - kõigi teiste planeeritud kinnistute kasuks 24 m pikkuselt;
2. lisaks kinnistule nr. 3 kinnistu nr. 4 kasuks 112 m pikkuselt;
3. lisaks kinnistule nr. 3 Kalda kinnistu kasuks 24 m pikkuselt; läbivale teeosale on seatud servituudid naaberkruntidele.
4. kinnistule nr.3 - riigimaanteega piirnevale osale on jäetud 12 m laiune reservservituut võimalike kommunikatsioonide (õhuliinid, allmaakommunikatsioonid) paigutamiseks. uid kellega või kelle kasusks (vastav selgitus teedevalitsuse tingimustes puudub), see selgub hiljem ja vormistatakse hilisema kokkuleppega.

Veevarustus on kavandatud iga elamukrundi jaoks eraldi puurkaevuga.
Reovee käitlemine (kanalisatsioon) on ette nähtud rajada individuaalsete kogumiskaevude (mahutite) põhjal. Kogumiskaevu valikul tuleb eelistada selleks ette nähtud tüüpseid mahuteid. Paigaldatav kogumismahuti peab olema selliselt suletav, et reovesi sellest välja ei pääseks ning et ka pinnase- ega merevesi sinna sisse ei pääseks.

Haapsallu 30 km, Tallinn 95 km, Pärnu 130 km. Roosta avalik randa ca 3,5 km, Dirhami jäävaba sadam ca 6 km.