Müüa detailplaneeringuga elamumaa Vormsil, rahvusvahelise tähtsusega rohelise võrgustiku tugialal. Krundil isekülvi teel tekkinud madal hõre männi- ja kadakanoorendik.
Mereni linnulennult 570 m, Kersleti külani ca 2 km.
Ligipääs krundile planeeritud juurdepääsutee Kerslinina teelt piki kü 90701:001:0393 ja Rannamäe kinnistute ühispiiri üle Norendi kuni Tarna kinnistuni.
Maatüki suurus 13507.0 m². Lubatud hoonete arv krundil 3, ehitusaluse pinnaga 250 m2 ja lubatud korruselisus põhihoonel 1+katusekorrus, kõrvalhoonetel 1 korrus, max kõrgus kuni 8,0 m. Rajatavad hooned peavad sobima Vormsi traditsioonilisse miljöösse ning järgima traditsioonilist pere-elamute laadi - viilkatustega hooned katusekaldega 35-45 ; välisviimistluses kasutada võimalikult naturaalseid materjale. Hoonete projektid tuleb kooskõlastada eskiisi staadiumis Vormsi Vallavalitsusega. Planeeringuga on ette nähtud puur-või salvkaev krundil, reovesi juhtida lekkekindlasse kogumismahutisse. Püsielukoha rajamisel on võimalik reoveed juhtida läbi omapuhasti ja immutada pinnasesse, järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Naaberkruntide elamute minimaalne omavaheline kaugus 100 m.
Vormsi saar tervikuna on arvatud väärtusliku maastiku alaks, seda eelkõige kultuuriloolise tausta ja eheda, suhteliselt rikkumata looduse tõttu. Lisades piiratud suuruse, unikaalse eesti-rootsi ajaloo ja arhailise looduse - on need peamised põhjused, miks Vormsi saar on muutunud aastate jooksul hinnatud puhkuse veetmise kohaks neile mandrieestlaste kui mujalt pärit saarerahvast põlvnejatele, kes oskavad taasväärtustada väikesaare elu-olu ja kohalike suhete tähtsust ning omapära.

Müüa detailplaneeringuga elamumaa Vormsil, rahvusvahelise tähtsusega rohelise võrgustiku tugialal. Krundil isekülvi teel tekkinud madal hõre männi- ja kadakanoorendik.
Mereni linnulennult 570 m, Kersleti külani ca 2 km.
Ligipääs krundile planeeritud juurdepääsutee Kerslinina teelt piki kü 90701:001:0393 ja Rannamäe kinnistute ühispiiri üle Norendi kuni Tarna kinnistuni.
Maatüki suurus 13507.0 m². Lubatud hoonete arv krundil 3, ehitusaluse pinnaga 250 m2 ja lubatud korruselisus põhihoonel 1+katusekorrus, kõrvalhoonetel 1 korrus, max kõrgus kuni 8,0 m. Rajatavad hooned peavad sobima Vormsi traditsioonilisse miljöösse ning järgima traditsioonilist pere-elamute laadi - viilkatustega hooned katusekaldega 35-45 ; välisviimistluses kasutada võimalikult naturaalseid materjale. Hoonete projektid tuleb kooskõlastada eskiisi staadiumis Vormsi Vallavalitsusega. Planeeringuga on ette nähtud puur-või salvkaev krundil, reovesi juhtida lekkekindlasse kogumismahutisse. Püsielukoha rajamisel on võimalik reoveed juhtida läbi omapuhasti ja immutada pinnasesse, järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Naaberkruntide elamute minimaalne omavaheline kaugus 100 m.
Vormsi saar tervikuna on arvatud väärtusliku maastiku alaks, seda eelkõige kultuuriloolise tausta ja eheda, suhteliselt rikkumata looduse tõttu. Lisades piiratud suuruse, unikaalse eesti-rootsi ajaloo ja arhailise looduse - on need peamised põhjused, miks Vormsi saar on muutunud aastate jooksul hinnatud puhkuse veetmise kohaks neile mandrieestlaste kui mujalt pärit saarerahvast põlvnejatele, kes oskavad taasväärtustada väikesaare elu-olu ja kohalike suhete tähtsust ning omapära.