Enampakkumisele on tulnud detailplaneeringuga arendusala Kohila vallas Urge külas, Tallinnast ligikaudu 25 km kaugusel.

________________________________

Enampakkumisel saad osaleda kuni 19.08.2026 13:00:
https://www.varakeskus.ee/krundid-kohila-vald-rapla-maakond-suur-dpga-arendus-kohila-klje-all

________________________________

Terviklik arendusala koosneb 37 katastriüksusest, mille registrijärgne kogupindala on 77 326 m². Kõik enampakkumise esemeks olevad katastriüksused kuuluvad registriossa nr 2842237.

Registriosa koosseisu kuuluvad:

• 29 elamumaa katastriüksust
• 4 transpordimaa katastriüksust
• 3 üldkasutatava maa katastriüksust
• 1 tootmismaa katastriüksus

Arendusala asub asfalteeritud Urge tee ääres, mis ühendab Kohilat Tallinn–Rapla maanteega. Hea ligipääsetavus ning piirkonda kavandatud Rail Baltica Kohila peatuspunkt annavad alale tugeva tulevikupotentsiaali.

Planeeringuala moodustab tervikliku elamukvartali, mis koosneb peamiselt elamumaast, kuid hõlmab ka tänavate, üldkasutatavate alade ja tehnorajatiste jaoks ette nähtud katastriüksusi. Planeeringuala piirneb lõunas Urge–Kohila teega ning põhja- ja idaosas olemasolevate elamukruntidega.

_____

HERILASE, NÕLVA JA UUSTALU ELAMUKVARTAL

Maa-alale kehtib Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneering, millega nähti ette maa-ala jagamine ning ehitusõiguse määramine elamute rajamiseks.

Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneeringu põhijoonisega saab tutvuda SIIN ning Kohila valla detailplaneeringute kataloogiga SIIN. NB: Müügiks kuuluv ala on Herilase-Nõlva.

Kuulutusele on lisatud järgmised planeeringu- ja lisamaterjalid:

• Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneeringu põhijoonis
• detailplaneeringu tehnovõrkude joonis
• kavandatava ühisveevärgi illustratiivne skeem
• planeeringuala tänavate ja kinnistupiiride asendiskeem

Kavandatava ühisveevärgi skeem ning tänavate ja kinnistupiiride asendiskeem on illustratiivsed ega ole käsitatavad ehitusprojekti või tehnovõrkude tööjoonistena. Trassi täpne asukoht ja tehniline lahendus tuleb täpsustada projekteerimise käigus.

Arenduse edasisel kavandamisel võib olla otstarbekas taotleda Kohila Vallavalitsuselt kehtiva detailplaneeringu muutmist või uue detailplaneeringu algatamist, et kohandada ala lahendus tänapäevaste vajaduste ja tehnovõrkude võimalustega.

Kohila valla kehtiva üldplaneeringu ning selle maakasutus- ja taristujoonistega saab tutvuda SIIN. Üldplaneering kehtestati Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40.

_____

DETAILPLANEERINGU EHITUSÕIGUS

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on elamumaa kruntidele kavandatud nii üksikelamute kui ka ridaelamute rajamine. Detailplaneeringu positsioonid 1–6 ehk kuus suuremat elamukrunti on kavandatud ridaelamutele ning ülejäänud 23 elamukrunti üksikelamutele.

Elamukruntide suurused jäävad ligikaudu vahemikku 1500–2700 m², võimaldades kujundada avara ja madala hoonestustihedusega elukeskkonna.

Detailplaneeringu kohaselt:

• 6 krunti on kavandatud ridaelamutele
• 23 krunti on kavandatud üksikelamutele
• lubatud on kuni 2-korruseline hoonestus
• hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 10 m
• üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 300 m² krundi kohta
• ridaelamukruntide suurim lubatud ehitisealune pind on sõltuvalt krundist 500 või 600 m²
• igale elamukrundile võib lisaks põhihoonele rajada abihoone, näiteks garaaži, sauna või kuuri

Detailplaneeringuga hõlmatud 29 elamukrundi maksimaalne lubatud ehitisealune pind on kokku kuni 10 300 m², millest:

• kuue ridaelamukrundi ehitisealune pind moodustab kokku kuni 3400 m²
• 23 üksikelamukrundi ehitisealune pind moodustab kokku kuni 6900 m²

Koondarvestus käsitleb elamumaa kruntidele detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ega hõlma transpordimaa, üldkasutatava maa ega tootmismaa katastriüksusi.

Ehitusõiguse rakendamisel tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust, selle seletuskirjast ja joonistest ning taotleda vajalikud ehitusload, kooskõlastused ja vajaduse korral projekteerimistingimused.

_____

ARENDUSE ETAPIVIISILINE ELLUVIIMINE

Arendusala ulatus võimaldab kaaluda detailplaneeringu etapiviisilist elluviimist. See võimaldaks arendust teostada vastavalt turuolukorrale, tehnovõrkude väljaehitamise ajakavale ja tegelikule nõudlusele.

Etappide täpne jaotus, juurdepääsude ning tehnovõrkude rajamise järjekord ja detailplaneeringu võimaliku muutmise vajadus tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsuse ning asjaomaste võrguvaldajatega.

_____

HERILASE TN 6 ARENDUSVÕIMALUS

Herilase tn 6 katastriüksus, tunnusega 31701:002:0343, DP üldjoonisel positsiooniga 39, on hetkel ettenähtud üldkasutatava maa sihtotstarve. Ligi hektari suurusel maa-ala oli ettenähtud sanitaarkaitsevöönd, mistõttu kehtiva detailplaneeringu kohaselt puudub sellel katastriüksusel praegu hoonestusõigus. Kuna RB raames ja ehitajatega koostöös on kavandatud ala ühisveevärgiga ühendamine, kaob vajadus Herilase tn 6 esialgse kasutusvõimaluse järele. Üks potentsiaalsetest ja reaalsetest kasutusvõimalustest on läbi detailplaneeringu muudatuse läbi hoonestada KÜ korterhoonetega, rajades alale kuni 50 uut korteriühikut. Plaani on aruatud ses osas ka kohaliku omavalitsusega.

Katastriüksuse võimalik tulevane kasutamine elamu-, äri- või muul arendusotstarbel eeldab kehtiva detailplaneeringu muutmist või uue detailplaneeringu koostamist ja kehtestamist ning vajalike kooskõlastuste ja lubade saamist. NB: Kuulutuses kirjeldatud võimalik arendusidee ei ole kehtiv ehitusõigus ega kohaliku omavalitsuse siduv kinnitus.

_____

RAIL BALTICA KOHILA RAUDTEEJAAM

Arendusala lähipiirkonda on kavandatud Rail Baltica Kohila peatuspunkt. Kohila Vallavolikogu kehtestas Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu 30.12.2024.

Planeeringu otsuse, seletuskirja, põhijoonise ja tehnovõrkude koondplaaniga saab tutvuda SIIN.

Kavandatav peatuspunkt on ette nähtud parandama piirkonna ühendusi Tallinna, Pärnu ja teiste Rail Baltica trassil paiknevate sihtkohtadega ning võib suurendada piirkonna atraktiivsust nii elu- kui ka arenduskeskkonnana.

_____

VEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRK

Müüja esitatud info kohaselt on Rail Baltica Kohila peatuspunkti ehitustööde raames kavandatud jaama piirkonda ühisveevärgi taristu rajamine. Arendusala võimaliku ühenduse projekteerimine ja väljaehitamine jääb ostja korraldada.

Veevõrgu trassi täpne asukoht, rajamise aeg, liitumise võimalikkus, tehnilised tingimused ning liitumisega seotud kulud tuleb ostjal enne pakkumise tegemist iseseisvalt üle kontrollida Rail Baltic Estonia OÜ, asjaomase võrguvaldaja ja Kohila Vallavalitsusega.

Kavandatava tehnovõrgu trassi võimaliku asukohaga seoses on nimetatud järgmisi katastriüksusi:

• Mesilase, katastritunnus 31701:002:0344
• Vaablase tänav L3, katastritunnus 31701:001:2312

Nimetatud kaks katastriüksust ei kuulu registriosa nr 2842237 koosseisu ega ole enampakkumise esemeks. Neid käsitletakse kuulutuses üksnes kavandatava tehnovõrgu võimaliku trassi kirjeldamiseks.

Juhul kui arendusala ühendamine piirkonna ühisveevärgiga ei ole kohe võimalik või majanduslikult otstarbekas, võib alternatiivina kaaluda kogu planeeringuala teenindava ühise puurkaevu ja kvartalisisese veevõrgu rajamist üksikute krundipõhiste puurkaevude asemel.

Ühise puurkaevu ja veevõrgu lahendus võib eeldada kehtiva detailplaneeringu tehnorajatiste lahenduse muutmist ning vajalike uuringute, lubade ja kooskõlastuste saamist. Lahenduse tehniline ja majanduslik teostatavus tuleb enne arendustegevuse alustamist eraldi välja selgitada.

Enampakkumisele on tulnud detailplaneeringuga arendusala Kohila vallas Urge külas, Tallinnast ligikaudu 25 km kaugusel.

________________________________

Enampakkumisel saad osaleda kuni 19.08.2026 13:00:
https://www.varakeskus.ee/krundid-kohila-vald-rapla-maakond-suur-dpga-arendus-kohila-klje-all

________________________________

Terviklik arendusala koosneb 37 katastriüksusest, mille registrijärgne kogupindala on 77 326 m². Kõik enampakkumise esemeks olevad katastriüksused kuuluvad registriossa nr 2842237.

Registriosa koosseisu kuuluvad:

• 29 elamumaa katastriüksust
• 4 transpordimaa katastriüksust
• 3 üldkasutatava maa katastriüksust
• 1 tootmismaa katastriüksus

Arendusala asub asfalteeritud Urge tee ääres, mis ühendab Kohilat Tallinn–Rapla maanteega. Hea ligipääsetavus ning piirkonda kavandatud Rail Baltica Kohila peatuspunkt annavad alale tugeva tulevikupotentsiaali.

Planeeringuala moodustab tervikliku elamukvartali, mis koosneb peamiselt elamumaast, kuid hõlmab ka tänavate, üldkasutatavate alade ja tehnorajatiste jaoks ette nähtud katastriüksusi. Planeeringuala piirneb lõunas Urge–Kohila teega ning põhja- ja idaosas olemasolevate elamukruntidega.

_____

HERILASE, NÕLVA JA UUSTALU ELAMUKVARTAL

Maa-alale kehtib Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneering, millega nähti ette maa-ala jagamine ning ehitusõiguse määramine elamute rajamiseks.

Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneeringu põhijoonisega saab tutvuda SIIN ning Kohila valla detailplaneeringute kataloogiga SIIN. NB: Müügiks kuuluv ala on Herilase-Nõlva.

Kuulutusele on lisatud järgmised planeeringu- ja lisamaterjalid:

• Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute detailplaneeringu põhijoonis
• detailplaneeringu tehnovõrkude joonis
• kavandatava ühisveevärgi illustratiivne skeem
• planeeringuala tänavate ja kinnistupiiride asendiskeem

Kavandatava ühisveevärgi skeem ning tänavate ja kinnistupiiride asendiskeem on illustratiivsed ega ole käsitatavad ehitusprojekti või tehnovõrkude tööjoonistena. Trassi täpne asukoht ja tehniline lahendus tuleb täpsustada projekteerimise käigus.

Arenduse edasisel kavandamisel võib olla otstarbekas taotleda Kohila Vallavalitsuselt kehtiva detailplaneeringu muutmist või uue detailplaneeringu algatamist, et kohandada ala lahendus tänapäevaste vajaduste ja tehnovõrkude võimalustega.

Kohila valla kehtiva üldplaneeringu ning selle maakasutus- ja taristujoonistega saab tutvuda SIIN. Üldplaneering kehtestati Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40.

_____

DETAILPLANEERINGU EHITUSÕIGUS

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on elamumaa kruntidele kavandatud nii üksikelamute kui ka ridaelamute rajamine. Detailplaneeringu positsioonid 1–6 ehk kuus suuremat elamukrunti on kavandatud ridaelamutele ning ülejäänud 23 elamukrunti üksikelamutele.

Elamukruntide suurused jäävad ligikaudu vahemikku 1500–2700 m², võimaldades kujundada avara ja madala hoonestustihedusega elukeskkonna.

Detailplaneeringu kohaselt:

• 6 krunti on kavandatud ridaelamutele
• 23 krunti on kavandatud üksikelamutele
• lubatud on kuni 2-korruseline hoonestus
• hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 10 m
• üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 300 m² krundi kohta
• ridaelamukruntide suurim lubatud ehitisealune pind on sõltuvalt krundist 500 või 600 m²
• igale elamukrundile võib lisaks põhihoonele rajada abihoone, näiteks garaaži, sauna või kuuri

Detailplaneeringuga hõlmatud 29 elamukrundi maksimaalne lubatud ehitisealune pind on kokku kuni 10 300 m², millest:

• kuue ridaelamukrundi ehitisealune pind moodustab kokku kuni 3400 m²
• 23 üksikelamukrundi ehitisealune pind moodustab kokku kuni 6900 m²

Koondarvestus käsitleb elamumaa kruntidele detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ega hõlma transpordimaa, üldkasutatava maa ega tootmismaa katastriüksusi.

Ehitusõiguse rakendamisel tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust, selle seletuskirjast ja joonistest ning taotleda vajalikud ehitusload, kooskõlastused ja vajaduse korral projekteerimistingimused.

_____

ARENDUSE ETAPIVIISILINE ELLUVIIMINE

Arendusala ulatus võimaldab kaaluda detailplaneeringu etapiviisilist elluviimist. See võimaldaks arendust teostada vastavalt turuolukorrale, tehnovõrkude väljaehitamise ajakavale ja tegelikule nõudlusele.

Etappide täpne jaotus, juurdepääsude ning tehnovõrkude rajamise järjekord ja detailplaneeringu võimaliku muutmise vajadus tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsuse ning asjaomaste võrguvaldajatega.

_____

HERILASE TN 6 ARENDUSVÕIMALUS

Herilase tn 6 katastriüksus, tunnusega 31701:002:0343, DP üldjoonisel positsiooniga 39, on hetkel ettenähtud üldkasutatava maa sihtotstarve. Ligi hektari suurusel maa-ala oli ettenähtud sanitaarkaitsevöönd, mistõttu kehtiva detailplaneeringu kohaselt puudub sellel katastriüksusel praegu hoonestusõigus. Kuna RB raames ja ehitajatega koostöös on kavandatud ala ühisveevärgiga ühendamine, kaob vajadus Herilase tn 6 esialgse kasutusvõimaluse järele. Üks potentsiaalsetest ja reaalsetest kasutusvõimalustest on läbi detailplaneeringu muudatuse läbi hoonestada KÜ korterhoonetega, rajades alale kuni 50 uut korteriühikut. Plaani on aruatud ses osas ka kohaliku omavalitsusega.

Katastriüksuse võimalik tulevane kasutamine elamu-, äri- või muul arendusotstarbel eeldab kehtiva detailplaneeringu muutmist või uue detailplaneeringu koostamist ja kehtestamist ning vajalike kooskõlastuste ja lubade saamist. NB: Kuulutuses kirjeldatud võimalik arendusidee ei ole kehtiv ehitusõigus ega kohaliku omavalitsuse siduv kinnitus.

_____

RAIL BALTICA KOHILA RAUDTEEJAAM

Arendusala lähipiirkonda on kavandatud Rail Baltica Kohila peatuspunkt. Kohila Vallavolikogu kehtestas Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu 30.12.2024.

Planeeringu otsuse, seletuskirja, põhijoonise ja tehnovõrkude koondplaaniga saab tutvuda SIIN.

Kavandatav peatuspunkt on ette nähtud parandama piirkonna ühendusi Tallinna, Pärnu ja teiste Rail Baltica trassil paiknevate sihtkohtadega ning võib suurendada piirkonna atraktiivsust nii elu- kui ka arenduskeskkonnana.

_____

VEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRK

Müüja esitatud info kohaselt on Rail Baltica Kohila peatuspunkti ehitustööde raames kavandatud jaama piirkonda ühisveevärgi taristu rajamine. Arendusala võimaliku ühenduse projekteerimine ja väljaehitamine jääb ostja korraldada.

Veevõrgu trassi täpne asukoht, rajamise aeg, liitumise võimalikkus, tehnilised tingimused ning liitumisega seotud kulud tuleb ostjal enne pakkumise tegemist iseseisvalt üle kontrollida Rail Baltic Estonia OÜ, asjaomase võrguvaldaja ja Kohila Vallavalitsusega.

Kavandatava tehnovõrgu trassi võimaliku asukohaga seoses on nimetatud järgmisi katastriüksusi:

• Mesilase, katastritunnus 31701:002:0344
• Vaablase tänav L3, katastritunnus 31701:001:2312

Nimetatud kaks katastriüksust ei kuulu registriosa nr 2842237 koosseisu ega ole enampakkumise esemeks. Neid käsitletakse kuulutuses üksnes kavandatava tehnovõrgu võimaliku trassi kirjeldamiseks.

Juhul kui arendusala ühendamine piirkonna ühisveevärgiga ei ole kohe võimalik või majanduslikult otstarbekas, võib alternatiivina kaaluda kogu planeeringuala teenindava ühise puurkaevu ja kvartalisisese veevõrgu rajamist üksikute krundipõhiste puurkaevude asemel.

Ühise puurkaevu ja veevõrgu lahendus võib eeldada kehtiva detailplaneeringu tehnorajatiste lahenduse muutmist ning vajalike uuringute, lubade ja kooskõlastuste saamist. Lahenduse tehniline ja majanduslik teostatavus tuleb enne arendustegevuse alustamist eraldi välja selgitada.