Munalaskme mõis eraldati 17. sajandil Ruila mõisast. Alates loomisest kuni 18. sajandi lõpuni kuulus see Ulrichidele, kellest viimane, major Friedrich Johann von Ulrich (1744-1801), mõisa 1799. aastal panti pani.18o5. aastal muudeti pandileping ostu-müügilepinguks ning uuteks omanikeks said Hueckid, kes asusid mõisa üles ehitama. Nende kätte jäi Munalaskme kuni mõisaaja lõpuni. Aastal 1876 läks mõis Tartus majandust õppinud ja kihelkonnakohtuniku ametit pidanud John von Hueckile (1844-1935).keda rahvapärimuses mäletatakse tigeda härrana.Tema pärija ja ühtlasi viimane Munalaskme mõisnik oli Gerhard von Hueck, kes oli 1896. aastal abiellunud Virginie Helene von Kotzebuega. Abielu lahutati 1911. aastal. Omanikul õnnestus pärast maareformi mõisasüda enda valdusse saada.Munalaskme nime tekke kohta on rahvasuus liikumas mitu versiooni. Kodu-uurija Endel Sulepi vahendusel saame teada, et Munalaskmesse toodi ruunata kogu Nissi kihelkonna keevaverelised täkud. Seda seika kajastavat ka kohanimi. Mõisas olid tõepoolest hobusetallid, Gerhard von Hueck pidas seal veel 1930. aastatel täkujaama.Mõisa kahekorruselise härrastemaja lõplik välimus kujunes ümberehituste käigus 18.-20. sajandil. Viimased muutused tehti hoone taastamisel pärast 1905. aasta põlengut. Tekst "Mõisalegendid" M. A. Remmel. Mõis ei ole muinsuskaitse all, mis lihtsustab renoveerimis töid. Mõisal on kaks korrust ja suur võlvidega kelder. Mõisa keldrist läheb võlviga salakäik... (üles leitud). Mõisa taga asub mõisa park mis on kaitse all. Mõisa kinnistut läbib Munalaskme oja, mis on elukohaks jõeforellile. Hakka mõishärraks!