Müüa Spithami külas hoonestamata kinnistu, detailplaneering olemas.Looduskaitselised kitsendused katastriüksusel puuduvad. Planeeringuala asub Noarootsi valla üldplaneeringuga määratud perspektiivses elamuehituspiirkonnas ja detailplaneeringu kohustusega alal.Karlssoni maaüksusel kehtib 18.06.2012 kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette vallateelt mahasõidu ja elektriliitumispunkti asukohad, samuti puurkaevu rajamise maaüksusele.
Valla avalikud huvid on fikseeritud valla arengukavas ja see toetab lairibavõrgu väljaehitamist Noarootsi eripiirkondades. Kuna üldjuhul paigaldatakse kaablid teeservadesse ja planeeritav ala asub kruusakattega Spithami tee (vallatee) ääres, siis sobib see maatükk sidekaablit teenindava hoone ehitamiseks. Planeeritav tegevus ei ole vastuolus Noarootsi valla kehtiva üldplaneeringuga, sest piirkonna maakasutuse juhtsihtotstarbe (elamumaa) ulatuslikku muutmist ei planeerita. Krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt detailplaneeringu leppemärkidele – 65% ES (hooajalise elamu maa), 35% OA (sideehitise maa).
Katastriüksuse juhtsihtotstarbeks jääb elamumaa 65% ulatuses. Üldplaneeringu järgi krundil pindalaga kuni 0,3 ha võib rajada kuni 2 hoonet (põhihoone + 1 abihoone). Täisehituse protsent maksimaalselt 10 % krundi pindalast. Keelatud on ehitada krundipiirile lähemale kui 5 m. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal on kahe hoonegrupi (põhihoone + kõrvalhooned) vaheline minimaalne kaugus 25 m.
Krundile on lubatud ehitada 2 hoonet: 1. Hooajalise kasutusega elamu ehitisealuse pinnaga kuni 100 m2 ja maksimaalse kõrgusega maapinnast 8,5 m. Lubatud korruste arv – 2 (1+katusekorrus). 2. Sideehitise hoone ehitisealuse pinnaga kuni 50 m2 ja maksimaalse kõrgusega maapinnast 5,0 m. Lubatud korruste arv – 1. Katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30-45º. Hoonete välisviimistluses kasutada looduslikke naturaalseid materjale (puit, kivi,roog, metall) ja vältida erksate ja neoonvärvitoonide kasutamist. Hoonete välisviimistlus peab omavahel harmoneeruma. Hoonete arhitektuursed lahendused tuleb enne projekteerimist eskiisprojekti staadiumis kooskõlastada Lääne-Nigula vallavalitsuse ehitusspetsialistiga. Piirdetüübina ei ole lubatud plankaiad, soovituslikud on lattaiad (nii püstised, horisontaalsed kui ka kaldega) või hekid. Piirete tüübid kooskõlastada eelnevalt vallavalitsusega ja piirete kaugused teeservast vähemalt 2 m.Vallatee kaitsevöönd on 20 m sõiduraja servast. Sõidukite parkimiskohad rajatakse oma krundile. Parkimine Spithami tee ääres on keelatud. Joogi- ja tarbevee saamiseks rajatakse krundile kaev. Perspektiivis on võimalus ühineda ühisveevärgi tarvis koostatava veevõrguga. Joonisele on kantud varemplaneeritud veetrass.
Kruntide kanalisatsiooni lahenduseks on varem planeeritud kinnine kogumiskaev, millest veetakse olmereovesi lähimasse asuvasse purgimissõlme. Kuna tegemist on piirkonnaga, kus põhjavesi on keskmiselt kaitstud, siis on võimalik kasutada ka omapuhastit, juhtida reoveed läbi septiku ja immutatada pinnasesse oma krundil. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kujast. Alla 5 % languse korral on kuja olenevalt pinnase omadustest 30-50 m.
Elektritoide on planeeritud Suur-Martonsi teel asuvast transiitkilbist maakaabliga. Maakaablile on vajalik kaitsevöönd 1+1 m. Krunte läbivatele liinidele on vajalik seada servituut kaitsevööndite ulatuses.
Lähim olemasolev tuletõrje-veevõtukoht 50 m3 asub ca 40 m kaugusel Suur-Martonsi veehoidla krundil.
Kinnistu asub Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul ja rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku alal on tähtis säästev ja looduse mitmekesisust arvestav looduslähedane majandamine. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni.