PIHLAKA – LIGI 2 HA VÄÄNA JÕEGA PIIRNEV KODU JÄLGIMÄEL



Pihlaka, Jälgimäe küla, Saku vald

Kinnistu 19 860 m² elamu 287 m² garaaž 88,6 m² saun kasvuhooned Vääna jõgi



Müüki on tulnud ligi kahe hektari suurune Pihlaka kinnistu Jälgimäe külas – paik, kus avar elamumaa, aastakümnete jooksul kujunenud kõrghaljastus, viljapuuaed, haritav maa ja Vääna jõe looduslik kallas moodustavad tervikliku ning tavapärasest eramukrundist märksa mitmekesisema elukeskkonna.



Tupiktänava lõpus paikneval 19 860 m² kinnistul asuvad 287 m² elamu, 88,6 m² suurune garaaž, kasvuhooned ning erinevad majapidamis- ja hoiuruumid. Õueala läheb sujuvalt üle viljapuuaedadeks, rohumaaks ja haritavaks maaks ning kinnistu põhjapiir ulatub Vääna jõeni.



Paigal on ka erakordne ajalugu. 1991. aastal külastas Pihlaka kinnistut Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso ning paik pühitseti eesmärgiga rajada siia Tiibeti budistlik joogakeskus. Keskuse rajamiseks menetleti omal ajal detailplaneeringut, mis jäi küll kehtestamata, kuid toonase kavatsuse jälg on kinnistu maastikus tänaseni olemas istutatud puude ja aastakümnete jooksul kujunenud haljastuse näol.



Pihlaka ei ole lihtsalt suure krundiga eramu. See on omaette ligi kahe hektari suurune elukeskkond inimesele, kes hindab ruumi, privaatsust, loodust ning võimalust kujundada kinnistust pikaajaline kodu.



•ELAMU•

Maja on omanäoline ning selle teeb eriliseks asjaolu, et omanik on maja ise ehitanud ja teinud ka märkimisväärse osa siseviimistlusest oma kätega. Interjööris on kasutatud rohkelt naturaalset puitu ning säilinud on mitmeid traditsioonilisi ja tänapäeval harva kohatavaid lahendusi.



Elamu koosneb ühest põhikorrusest ning selle all paiknevast mahukast keldrikorrusest. Hoone on soojustatud ja krohvitud fassaadi ja madala viilkatusega ning erinevad majaosad moodustavad liigendatud põhiplaani.



Eluruumide üheks väärtuslikumaks detailiks on omaniku enda paigaldatud tammepuidust parkett. Lisaks on erinevates ruumides puitpõrandaid, naturaalse puiduga viimistletud lagesid ning muid puidust detaile.



Maja keskseks eluruumiks on avar ja valgusküllane elu- ja söögituba. Suured aknad toovad ruumi rohkelt loomulikku valgust ja avavad vaated maja ümbritsevale rohelusele. Tammepuidust parkett, heledad seinad ja klassikalised puitdetailid loovad sooja üldilme.



Köök on ruumikas ja ühendab endas köögi, söögiala ning igapäevase eluruumi funktsioonid. Üheks maja iseloomulikumaks detailiks on siin puuküttega pliit koos suure kahhelviimistlusega soojamüüriga. Köögis on naturaalne puitlagi ning rohkelt töö- ja hoiupinda.



Maja eri ruumides on säilinud mitmeid traditsioonilisi küttekoldeid ja kahhelahjusid. Ka ühes magamistoas paikneb kõrge kahhelahi, mis koos puitpõranda ja -laega annab ruumile väga omanäolise ilme.



Magamistoad on hea suurusega ja valgusküllased. Siseviimistlus pärineb erinevatest perioodidest ning maja ei ole viimastel aastatel terviklikult moderniseeritud. See annab järgmisele omanikule võimaluse kujundada interjöör enda vajaduste järgi, säilitades samal ajal kvaliteetsed puitpõrandad, küttekolded ja muud maja iseloomulikud detailid.



Majas on eraldi WC ja pesuruum. Märgruumid on kasutatavad, kuid nende viimistlus on vanem ning kaasajastamisega tasub uuel omanikul arvestada.



•SAUN, KAMINARUUM JA KELDRIKORRUS•

Maja juurde kuulub traditsiooniline puuküttega saun. Leiliruum on viimistletud naturaalse puiduga ning varustatud puidust lava ja kividega puuküttekerisega. Sauna eesruumi üheks efektsemaks detailiks on suur tellistest laotud avatud kamin. Kamina ümber paiknev ruum võimaldab kujundada eraldi kamina- ja puhkeala ning siduda selle saunaga terviklikuks vaba aja veetmise piirkonnaks.



Maja keldrikorrus on oluliselt enamat kui tavapärane kelder. Tegemist on terve majapidamiskorrusega, kuhu on koondatud garaaž, katlaruum ning mitmed panipaigad ja jahedad hoiuruumid.



Keldris paikneb ka suurem avatud ruum, mida on võimalik kasutada jooga-, meditatsiooni-, treeningu-, hobi- või muu harrastusruumina.



Praktilise poole pealt leidub keldris mitmeid jahedaid hoiuruume koos riiulitega. Need sobivad hästi hoidiste, kartulite, köögi- ja puuviljade ning muude oma majapidamises kasvatatud saaduste säilitamiseks. Koos kinnistu haritava maa, viljapuude ja kasvuhoonetega moodustavad need tervikliku lahenduse inimesele, kelle jaoks on oluline aiandus ja oma toidu kasvatamine.



Keldrikorrusel on näha ka vanemaid niiskusjälgi ning selle seisukorda ja võimalikke tulevasi töid saab ostja kohapeal lähemalt hinnata.



•KÜTE JA TEHNOSÜSTEEMID•

Maja küttesüsteem põhineb diisli- ja puiduküttega kombineeritud katla süsteemile, mis on tuntud oma vastupidavuse ja kõrge efektiivsuse poolest. Need seadmed võimaldavad paindlikult ühildada tahkekütust (puitu) ja vedelkütust (diisli-/bioõli), tagades katkematu kütmise ka siis, kui puiduga kütmiseks pole aega. Lisaks on hoone katusele paigaldatud suure pinnaga päikesekollektorite süsteem, mis toetab maja soojus- ja/või tarbeveesüsteemi, mille tõttu kevadest sügiseni ei ole tarvis katlal tööd teha. Tehnoruumis paiknevad küttesüsteemi torustikud, automaatika ja elektrikilp.



Lisaks keskküttesüsteemile on majas säilinud mitmed puuküttel töötavad küttekolded – köögis puupliit koos soojamüüriga, eluruumides kahhelahjud ning keldrikorrusel suur avatud kamin.



•GARAAŽ JA ABIHOONE•

Elamu keldritasandil paikneb maapinnast allapoole laskuva sissesõiduga garaaž. Sektsioonuksega garaažis on lisaks autokohale ruumi tööriistade, tehnika ja muu majapidamisvarustuse hoidmiseks.



Kinnistul paikneb veel 88,6 m² eraldiseisev kivist abihoone, mille suur sissepääs võimaldab hoonet kasutada nelja auto garaažina, töökoja, lao või tehnika hoiuruumina.



Abihoone küljele on rajatud suur katusealune küttepuude hoidmiseks. Koos maja keldrikorruse ja garaažiga on kinnistul seega tavapärasest eramust oluliselt rohkem töö-, lao- ja hoiupinda.



•LIGI KAKS HEKTARIT MAAD•

Pihlaka kinnistu kogupindala on 19 860 m², millest:

9 934 m² on haritav maa;

5 881 m² looduslik rohumaa;

2 672 m² õuemaa;

ülejäänu moodustavad muu maa ja metsamaa.



Õueala on aastakümnete jooksul hästi välja kujunenud. Kõrghaljastuse hulgas kasvavad erinevad viljapuud ja -põõsad, vilja kandvad kreekapähklipuud ning hõbekased.



Kinnistul paiknevad ka kaks kasvuhoonet ning suur haritava maa osa. See annab väga head võimalused aianduseks, viljapuude kasvatamiseks või oma tarbeaia pidamiseks.



Samas ei pea ligi kahe hektari suurust kinnistut tervikuna intensiivselt hooldatavaks koduaiaks kujundama. Suure osa maast saab säilitada rohumaa või põllumaana, samal ajal kui elamu ümbruses paikneb kompaktsem ja väljakujunenud koduõu.



•VÄÄNA JÕGI KINNISTU PIIRIL•

Pihlaka üks erilisemaid omadusi on Vääna jõgi, millega kinnistu põhjapoolne piir külgneb.



Jõgi koos seda ümbritseva kõrghaljastuse ja loodusliku kaldavööndiga annab kinnistu tagumisele osale hoopis teistsuguse iseloomu kui tavalisel elamukrundil. Hooldatud koduõuest ja viljapuuaiast saab liikuda läbi rohumaa kuni loodusliku jõekaldani.



Vääna jõgi on selles piirkonnas ühtlasi registreeritud lõheliste ja jõevähkide kudemis- ja elupaigana.



Võtke ühendust ja tulge tutvuma!



Päevakorras kinnisvara müümine, ostmine või välja üürimine? Arutame seda kohtumisel!